Mis vahe on palgapäevade ja osamaksete laenude vahel?

Osamaksete laenud

Pangatoetuslaenude ja osamaksetena saadavad laenud (eelkõige World Financei poolt pakutavad) on see, mida tarbijad soovivad nimetada “väikese dollari, suuremahuliste” laenudeks. Nad kannatavad sageli suure huvi all. See on osaliselt tingitud sellest, et laenuvõtjad on tavaliselt madala sissetulekuga ja / või neil on madal krediidi- või väike krediidiajalugu. Selliste subprime laenuvõtjate puhul ei pruugi pankade või krediidiühistute kaudu juurdepääsu odavamatele tarbijakrediidi vormidele, nagu krediitkaardid või kodukapitalilaenud. Lisateavet leiate veebisaidilt www.kke.ee.

Päevara laenud on hiljuti olnud tarbijate kaitsjate ja uue tarbijakaitsealase büroo kriitika eesmärgiks. Osamaksete laenamine on toimunud suuresti avaliku tähelepanu radari all ja regulatiivse kontrolli suurenemisele. Siiski, nagu Marketplace ja ProPublica leidsid meie ühises uurimises, võivad mõned sissemaksete laenud mõjutada tarbijaid sarnaselt palgapäevade laenudega ning neid tarbijaid veelgi süvendada.

Siin on erinevus kahe laenu liigi vahel:

Laen on lühiajaline, makstakse tagasi täielikult 30 päeva või vähem. Maksmine toimub tavaliselt laenusaaja järgmise pangakonto laekumise ajal või vahetult pärast seda.
Laen makstakse tagantjärele tagantjärele (laenu andmise ajal laenusaaja poolt) või automaatse elektroonilise taganemisega pärast seda, kui laenuvõtja pangakonto on otse hoiustatud.
Laenuandja tasub laenu, mida saab arvutada aastase protsendimäärana (APR). Tavaline palgapäev laen võib olla põhisumma 100 dollarit, mis tuleb tasuda täies ulatuses kahe nädala jooksul, tasu 15 dollarit. Selline laen kannaks 390 protsendipunkti.
Laen on tavaliselt tagatiseta ja laenuandja hindab laenusaaja suutlikkust laenu tagasi maksta lähtuvalt eelmiste hiljutiste väljamaksete laenuandjale esitamisest.
Laen võib olla ja on sageli täidetud täies mahus, kui laenusaaja ei saa seda välja maksta. Laenuvõtja saab lisatasusid ja võlgneb algse laenusumma veel kaks kuni neli nädalat.

Laenusumma on tavaliselt vahemikus $ 150 kuni mitu tuhat dollarit. Põhiosa, intressid ja muud finantskulud (tasud, krediidiriski kindlustusmaksed) makstakse tagasi fikseeritud igakuiste osamaksetena, tavaliselt kuue kuu kuni paari aasta jooksul.
Aastane protsentuaalne määr (APR) ulatub umbes 25 protsendilt rohkem kui 100 protsendile. Vastavalt SEC-i dokumentidele on ligikaudu pool kogu maailma laenatud vahenditest makstud APR-idest 50-100 protsenti. (Allikas: https://www.kke.ee/kuidas-saasta-raha-koolitarvetele/)

Laenude efektiivne APR on paljude laenude puhul märkimisväärselt kõrgem kui laenulepingus märgitud APR, mis tuleneb teatud tüüpi krediidikindlustuse ostmisest, mille laenuandja ei ole juriidiliselt kohustatud (vastavalt laenulepingu föderaalsele tõele), et lisada APR-i arvutus. Meie lugu tsiteeritud näidete kohta leidsime 90-protsendilise APR-i, kusjuures 189-protsendiline APR oli üks maailma laene ja 61-protsendiline aprillipreemia oli 109 protsenti efektiivse APRiga, mis oli maailma tütarettevõtte Colonial Finance poolt antud laen.
Seda saab uuendada iga paari kuu tagant, võttes arvesse uut intressimakseid, tasusid ja krediidikindlustuse makseid. Uuendamiseks on mõnikord kaasas väike “väljamakse”, mis kujutab endast osa eelmiste igakuiste osamaksetena juba makstud põhiosa. Laenumakse lähtestab tavaliselt laenu põhiosa või suurendatakse.

Laen on tavaliselt tagatud isiklike varadega, välja arvatud kinnisvara. Tagatiseks võivad olla autod, tarbeelektroonika, elektrilised tööriistad, tulirelvad ja ehted (välja arvatud abielusõrmused).

“Ostend Declaration” calls for a Blue Future for Europe

Home

 © European Commission, 2010 [view full version]

“Ostend Declaration” calls for a Blue Future for Europe

Marine scientists from across Europe gathered in Ostend at the EurOCEAN 2010 Conference to discuss the future priorities for European marine research in the coming decade and unanimously agree that the Seas and Oceans are one of the Grand Challenges for the 21st Century. This message is the headline of the Ostend Declaration which was adopted on the second day of the Conference (13 October 2010) following a broad consultation with the marine and maritime research community and relevant stakeholders in Europe in the months leading up to the Conference.

 

Handover of the Ostend Declaration to European Commissioner Máire Geoghegan Quinn and Wim de Vos after its adoption at the EurOCEAN 2010 Closing Session (13 October 2010). From left to rigth: Lars Horn (Chair of the Marine Board-ESF, Research Council of Norway), Wim De Vos (representative of the Cabinet of Sabine Laruelle, Belgian Federal Minister for SMEs, Independents, Agriculture and Science Polic), Máire Geoghegan Quinn (European Commissioner for Research, Innovation and Science), Kostas Nittis (Chair of the Ostend Declaration Drafting Group, Hellenic Centre for Marine Research, Greece) and Edward Hill (National Oceanography Centre, United Kingdom).

 

Grand challenges for marine research in the next decade

EurOCEAN 2010

The EurOCEAN 2010 Conference (Ostend, 12-13 October 2010) will provide a unique forum for the European marine science community to consider, discuss and respond to new policy developments and achievements since the last EurOCEAN conference (2007, Aberdeen), and to highlight new challenges and opportunities for marine research in the next decade. The EurOCEAN 2010 Conference and Ostend Declaration (October 2010) will come at a crucial time for the European marine science community to influence how marine science is supported in Europe in the coming decade. It will provide a timely opportunity to reinforce the importance of marine science in effective maritime policy making and the key role it will play in the path towards economic growth and recovery in Europe.

EurOCEAN 2010 Conference is a Belgian EU Presidency event, organised in close collaboration with the European Commission and the Marine Board-ESF.

Messages from:

 

Move your mouse over a picture to see the person’s quote.
Achim Kopf

MARUM – University of Bremen

Carlo Heip

NIOZ
Ghent
University
University
of Groningen 

Fanny Douvere

UNESCO – World Heritage Marine Programme

Karin Lochte

Alfred-Wegener-Institute for Polar and Marine Research

Michael Thorndyke

Royal Swedish Academy of Sciences
University
of Gothenburg 

Ole Arve Misund

Institute of Marine Research, Norway

Peter Herzig

IFM-GEOMAR, Germany 

Peter M. Haugan

Geophysical Institute, Norway

Wendy Watson-Wright

IOC – UNESCO

Financially supported by: